Olen pool NV-d vaaginud mida valida ja täheldanud, et sel semestril pole erilist mõttetegevust vajagi, kohustuslikud punktid tulevad juba kohustuslikest ainetest kokku ning sinna juurde lähevad täiendavad õigusainete punktid. Esiteks valdas mind muidugi osaline eufooria, kui ma sain kinnitust sellele, et me võime võtta suvalisi aineid suvalistest õppekavadest (vabaainete arvelt) ja soovi korral ka terve eraldi mooduli (valik oli raske, avaliku õiguse  kõrvalaine võtan ma vedamise korral, st kui ma saan end igale poole kirja) selleks aastaks ja järgmiseks kaheks aastaks keeletoimetamise/eesti filoloogia.

Kui Q kirjutas, et tema tudengipõlv toob talle kohustuse korraliselt loomade eest hoolitseda (as sõnnik ja ammoniaaginarkoos ^^) ja ma täheldasin, et meil on JÄLLE ladina keelt ning seekord 6 EAP jagu, siis tekkis küll soov vahetust teha, sest mingil põhjusel on ladina keel mulle läbi aja nii ebasümpaatseks muutunud, et ma ei tunne selle kunagi meeldinud keele vastu enam mingit tõmmet. Tõenäoliselt on selles oma osa suurepäraste karakteristikutega õppejõududel, kellest üks ei osanud isegi õieti keelt, st käänamise juures jäi pidevalt hätta ja ajas meile mingit häma ning teine oli 70dates seniilne tige vanamees, kelle elueesmärgiks oli inimesi alandada ja jälgida, kas kõik ikka käivad teda kuulamas (parim remark oli ikka see, et “kas siis minu loengut ei kõlba kuulata või”). Tahaks ju olla hästi optimistlik ja heietada, et “tuleks nüüd kõik õppejõud sellised mitte-üldse-pedantsed-ja-egolaksijad”, aga see oleks umbes sama nagu rasketel hetkedel Hambahaldjat ja Jõuluvana appi hüüda ning tõesti loota, et nad tulevadki.

Praguse seisuga kukkus kokku 39 EAP-d, aga ma avastasin, et sissejuhatavatest saab semantikat ka kevadperioodil võtta ja ma saan 3 maha lahutada. Värin on sees, sest ma olen harjunud tasulise kooli väidetavalt lõdvema (noh, tegelikult reaalselt lõdvema, sest lisaks kõigele olin ma ju eksternatuuris) režiimiga ning pean tõsist eneseväänamist tegema, et tempot sees hoida ja graafikus püsida.

Ja kickigu kõik kurjad ja mittekurjad (inim)jõud mu assi, kui siit hakkab jälle kostuma virinat “ma jätsin asjad viimasele minutile ja pidin öösel kella 2ni õppima/kirjutama/…täida lüngad). Kuigi need ajad on kergemaks läinud. Eelmisel aastal ma kräunusin, õnneks endamisi, et issand issand, homme on eksam ja ma pidingi kella 2ni üleval olema, samas kui keskkooli ajal seisnes asja tõsidus selles, et homme on arvestus ja ma pean endale kuu aja orgaanilise keemia materjalid selgeks tegema. Või kordama päev enne eksamit ajalugu keskajast uusima ajani välja, seltsiks pakk kohvi, banaanid ja kergelt kiiksuga klassiõde.

]]> http://morgul.pri.ee/robin/2010/09/05/igavene-uliopilane/feed/ 0 http://morgul.pri.ee/robin/2010/09/04/blogi-kui-tamakochi/ http://morgul.pri.ee/robin/2010/09/04/blogi-kui-tamakochi/#comments Fri, 03 Sep 2010 22:26:17 +0000 Robin http://morgul.pri.ee/robin/?p=663 Erinevate “koolkondade” (häbi oleks seda praegust ilmingut tõeliseks koolkonnaks nimetada) vahelised erinevused tulevad ilmsiks siis, kui blogijad kuulutavad valjult ja kõnekalt, et nad ei ole osalised sellistes keskkondades, nagu Twitter, Facebook või … (täida lüngad), vaid on ainult blogijad JA SIIS avaldavad ca korra nädalas enda blogis väga tähtsat statistikat sellest, kui palju inimesi neid täpselt luges, milliste otsingusõnadega nad lugesid ja millisest keskkonnast milliseid lugejaid protsentsiaalselt tuli.

Söödame ja situtame ja mängitame.

Welcome to the fucking 21st century.

“Can I ask you a question? Everyone thinks the angel’s name was Mormon. I know, I went to Sunday school — Moroni. The angel Moroni. So why don’t we call ourselves Morons?”

- “Angels in America”

Mormoonid kopeerivad Eesti riigi arhiive.

«Me teeme talitusi ka nende inimeste eest, kes on surnud,» seletab ta. «Me usume, et kõik inimesed peaks saama ristitud ja üks võimalus on teha seda maa peal. Meie templites tehaksegi tööd surnud inimeste eest.» Elav inimene on selle talituse juures surnu asemikuks – tema ristitakse surnu eest.

Mul on sel teemal tekkinud üks pikaldane mõte. Aga mitte pikk.
Inimesed elavad enda elu väga mitmekesiselt, me usume paljut ja me kahtleme paljus, mistõttu meie uskumused muutuvad. Ajapikku on see kõik liikunud edasi sinnamaale, et meile on antud ka võimalus uskuda (seni kuni see mahub püdelasse massiteadvusse või komanussija ajukelmesse, viimane vihje läheb ikka väga konkreetse persooni pihta) ja pakkuda seda võimalust ka teistele.
Kuid praeguseks juba 7da aastakäigu satanistina olen ma endiselt veendunud, et – austust väärivad inimesed, kes suudavad ka reaalselt kinni pidada põhimõttest “ela ise ja lase teistel elada”. Mind ei ärrita mingi konkreetse teema juures see teema ise, vaid inimesed, kes seda vääralt esindavad.
Seega.
NO KUULGE.
Tuleb välja, et me elame nagu algkooli- või lasteaiatasemel ühiskonnas, kus ca aastakene tagasi pasundati valjult Vabadussamba valmimisega seotud aatelistest suunitlustest, meie esiisade suurest pärandist (mis on samuti sümboolne, sest reaalselt võiks üks äärmiselt loll inimene, kes oskab ainult tulevikku vaadata, sellele ka suhteliselt süüdimatult vilistada ja sedasi kesta, kuni ajad lubavad) ning suurest autundest ja nüüd müüakse nende esivanemate nimed ja “hinged” maha mingitele raisakotkastele, kellest on peale vaadates näha, et nad on enesekesksed ja mõistmatud, lisaks lugupidamatud idioodid. Millest on tingitud ka algne tsitaat.

Mind ei häirigi otseselt konkreetne ususuund (kuigi reaalselt keevitan ma nad saientoloogiaga ühte patta, kuna võigas on näha seda pealesurumist ja ajupesu ning ERITI SEDA, KUIDAS ÜKS MORMOONIDE KIRIKU LIIGE ÜRITAS AJUPESU TEHA 10 AASTASELE LAPSELE, küll aga kahepalgelisus, mis peitub neissamustes, kes ei suuda austada ümbritsevate (ja surnud) inimeste eluajal kantud veendumusi ja kes on lihtsalt liiga selgrootud, et üldse millegi eest seista, peitudes selle asemel PS-e ja lobijutu taha.

Ja mina karjun “Oooo Baphomet!” Või ei karju ka, sest ma ei ole liiga palju pornokaid vaadanud veel.

***

Inimkond elas kaua pimeduses. Juba aegade algusest peale olid kõik veendunud, et seks on … well, hea. Ja kasulik, sest seksides saab paljuneda ning enda idioodiseemneid üle maailma levitada. Võiks ju arvata, et mida ühe liigi väljasuremine ikka teeks (v.a liigi enda perspektiivist, aga maailmas on ka tähtsamaid asju kui väiklane egoism), aga tegelikult mängib meie jätkumine olulist rolli ka Universumi enda püsimajäämises. Nimelt saame AINULT meie, jah te kuulsite õigesti – AINULT MEIE – tagada piiritu lolluse printsiibi raudkindla jätkumise, mille kokkuvarisemine tooks kaasa nulliga jagumise ning kogu Universumi hävimise, võttes selle napi elulootuse ka kõikidelt tulevastelt superliikidelt nagu Terminaator, super-hiinlased ja Vene Karu Miša.

Nüüd on inimkond juba aastaid seisnud silmitsi kohutavate vaenlastega, kes omavad tugipunkte üle terve maailma. Nende kurjaks kavatsuseks on õõnestada inimeste arusaama seksist kui millestki heast ja asendamatust ning aidata sedasi kaasa meie kõigi vältimatule hukule.

Ka Eesti pinnal on see suhtumine idanenud juba aastaid. Üks meeldejäävamaid propagandiste on kindlasti Hendrik Sal-Saller enda bändiga Smilers (puhaku nad rahus ja ärgu enam tagasi tulgu, muidu ma toon küüslaugu ja püha vee välja), kes kasutas kurjalt ära inimeste heasoovlikkust Suure Kapitalismi ja Veidi Väiksema (Aga Mitte Palju) Alkoholismi suhtes ning tõi meieni teate, et “jalgpall on parem kui seks.”

Tulemus ei lasknud end kaua oodata – inimeste hordid sööstsid arutama teemal kas tõesti võib MISKI olla parem kui seks ise?! Mürk imbus virtuaalmaailma piiridest välja ja algas mootorrataste triumf – üha enam mehi hakkas järgima püha tõde, et enda kahe/neljarattalise eest peab hoolt kandma ning summutitööstuses toimus revolutsioon.

Lisaks kõigele on Eesti rahva ridadesse salakavalalt imbunud tõeline Prohvet isiklikult, kes levitab küll mõneti vastukäivaid sõnumeid. Kuid ometigi võib näha, et tema näiline seksiarmastus, on lihtsalt labasest kipskrohvist fassaad TÕELISELE sõnumile, mille eesmärgiks on teha just sedasama, millele pani meie mail aluse Sal-Saller – viia Eesti rahvas hävingu äärele. Saagim teab, et tänapäeva inimesed on laisad ja jagab jultunult kasutuid trenninippe, aidates sedasi kaasa keskmise kaalu ja rasvumise tõusule (sest keegi ju ei seksi, nad teevad tööd selle asemel hoopis!).

Mis küll saab, kui niimoodi üha edasi ja edasi selgub, et KÕIK on parem kui seks.

Samas…

Meil on veel lootust, sest inimesed suudavad vahest keskenduda ka tähtsamale. Loodetavasti see trend jätkub ning meid ei taha sugulaste (vähemalt ajumahu poolest) dinosauruste kurb ja fossiilne saatus.

/laulab käsi südamel Universumi hümni

siis miks mitte kasutada hoopis seda:

Või see on liiga Nuki?

Böö. I am the son of Satan and I have the ears of a moose!

Käisin kaua-kaua aega tagasi kinos vaatamas filmi “Daybrakers”.  Pole nagu seda tüüpi, et ronin kohale alles 15 min pärast filmi algust st hetke, mil film peaks algama, aga mil tegelikult käivad tulevaste filmide reklaamid. “Clash of the Titans” trailer tekitas sellised mõnuvärinaid, et “näe, müüt ja action”. Plaanisin seda isegi vaatama minna, aga üldiselt tuleb tunnistada, et ma olen väga kergesti tillist tõmmatav (eriti müstiliseks teeb fakti asjaolu, et seda mul pole) ja ei tohiks esmamulje põhjal kinno minna. Olgu Baphomet ja muud universaalsed jõud tänatud, et ma ka sel korral otsustasin enne ikka screeneri ära piiluda.

Alustagem siis sellest, et tegu on 1981 aasta variandi uusversiooniga. Lugu on lihtne, ühel hetkel hakkab “inimkond” (nagu kreeklased) jumalate vastu mässama. Vahepeal teeb Zeus kuldvihma näol ühe jumalakartmatu kuninga naise juurde ilmudes ta naise rasedaks, millest sünnibki Perseus. Muidugi on kuningas tõeline alfa-isane ja paneb naise kasti ning viskab kasti merre, mille käigus tabab teda Zeusi välgunool ja ta muutub väga hollywoodilikult koledaks kolliks, kes mõneks ajaks ekraanil välja jääb, et siis õigel hetkel mängu astuda.

Perseus elab selle katsumuse üle, kuna ta on pooljumal ja sündmuste ahel jätkub sedasi, et ühel hetkel tuleb tal astuda vastu pimeduse jõududele (ha-ha-haaa-ha-haa) ning jumalad alistada. Kuna jumalad ise sõda ei mängi, vaid eelistavad lasta Krakenil asju ajada, siis läheb Perseus tapma Medusat, kuulsat gorgot, kelle pilk muudab igaühe kiviks.

Mind see mütoloogia-poole mittejärgimine väga ei häirinud, millal ma viimati nägingi sellist filmi (v.a dokumentaalid, mida Hitler-channel pidevalt näitab), kus reaalselt päris sündmusteahelat järgiti ja mõnda nelgitera vürtsi mõttes supi sisse ei pistetud.

Fakt 1: Sam Worthington on kriipi. Ta sobib küll macho rolli, aga tal jääb endiselt midagi puudu. On see siis karisma või lihtsalt mingi “vanadele headele musklimeestele” omane kiiks, mis teeb nad ühtaegu tobedaks ja ägedaks.

Fakt 2. Mis värk nende jumalatega on.

***

Lubatakse sellist.

Ja TEGELIKULT saame sellise:

Stiilis, et lubatakse Liam Neesonit ja Ralph Fiennesit ning tulemuseks on mingi geto, kus kõik on BLING. Filmi vaatamise ajal kommenteerisin sama mõtet J-le, kes siis üritas mind kummutada väitega, et “kuidas teisiti sa jumalat ikka kujutada saad”, mille peale ma suutsin pakkuda vähemalt paari sama head varianti, mis on tõenäoliselt saavutatavad ilma igasuguste totakate “paneme sära sitaks juurde, siis on ägedam” eriefektideta. Armastan aeg-ajalt konnata erinevate stilistide, jumestajate (just filmitööstuse palgal olevate) veebilehtedel ja selle põhjal võiks öelda, et tehnika areng mõjutab filmitööstust halvas suunas – eriefekte kasutatakse igal pool mingi nõmeda plastmassturvise ülesvuntsimiseks, samas kui võiks laste mõnel füüsilise grimmi meistril veidi näputööd teha ja vot siis oleks alles Liam Neeson ja Ralph Fiennes.

Fakt 3: Lugu ise on igav. Mulle jäi mulje, et neil oli suur eelarve, oli kahju siis pikemat filmi teha või. Pidevalt hüpati hüpati hüpati ja mingit normaalset stoorilaini ei arenenudki. Jutt räägiti kippa ära ja siis mindi edasi jooma.

Muidugi meeldis mulle Hades, kuna tema peale viitsiti raisata neid väheseid efekte, mis natukenegi muljet avaldasid.

Maitse asi ,minu jaoks  oli film päris korralik pettumus.

Sai mingil hetkel J-i puhkuse lõppu “tähistatud” ja võetud pimeduses kurss Piritale. Muulilt ajas täiesti mitteootamatu vihm meid üpris ruttu minema, aga see-eest on olemas suurepärane peen seltskondlik asutus, nimega Pirita sild, mille all saab suvisel ajal julgelt vihmavarjus istuda ja autode müha ning vihmavee sahinat kuulata.

Ilus oli.

***

Niisama äramainimiseks, et seoses ühe tööga, mille käigus on vaja kaanekujundust, tuli otsida erinevaid pilte linnast, mis sinna võiksid sobida. Ühe väga geniaalse ideena toodi (LV-s) välja mõte, et “teeks pilti vabadussambast ja selle taustaks ning siis võtaks Photoshopiga samba maha, kuna see sammas on riiklik, aga meile on vaja pilti, mis iseloomustaks Tallinnat”.

Mida?!

Pärast mõningaid selgitusi, et selline asi võib kaasa tuua oi milliseid jamasid, seda ideed ikkagi ei realiseeritud.

Minule isiklikult jääb arusaamatuks see, et riiklik sümboolika Tallinnas ei ole nagu Tallinnat iseloomustav. Tegu on ju EV pealinnaga, mitte omaette riigiga, mis peaks riigist kuidagi väljapoole jääma. Tallinna erinevad arhitektuurilised vaatamisväärsused (näiteks Toompea loss, mida ka pildile ei tahetud) on ju osa linnast, kuigi need on ka riiklikult olulised. Sellegipoolest on see konkreetse linna ilus ja vanaaegne hoone, mida paljud Tallinnat külastavad turistid esimese asjana näevad või millest juba eelnevalt kuulnud on.

Kus on nende inimeste loogika, kes ei taha neid objekte linna kujutavale pildile, seda mina ei tea.

]]> http://morgul.pri.ee/robin/2010/08/27/oos-on-asju/feed/ 0 http://morgul.pri.ee/robin/2010/08/26/repo-men/ http://morgul.pri.ee/robin/2010/08/26/repo-men/#comments Wed, 25 Aug 2010 22:11:06 +0000 Robin http://morgul.pri.ee/robin/?p=625 http://www.youtube.com/watch?v=kZLDOVSg0vY

Esimese puhul embed ei tööta, aga see viib lingini, mis tutvustab ka nimetatud filmi. Küllaltki mittemidagiütlev.

Aga see, see järgmine on ilma videota, aga see-eest PÄRIS.

Ma olen mitu päeva seda kuulanud ja see on nagu kõik mu põlevad unelmad ning meeleheide ja teotahe ja iha ning soovid koos:

Ja nagu paari päeva jooksul on selgunud (lükkasin kokkusaamise aega edasi ja tegin lihtsalt eneseanalüüsi), siis ma tahan paljut ning saan vähe, sest ma küsin vähe.

Jump the fuck around, ma sain täna teate, et ma saan tasuta kohale inglise keelt ja kultuuri õppima.

Kirjutasin enne kinnitava kirja ja siis helistasin üle ka, et jumala eest asja mitte maha magada.

Rahulolu pole seotud sita muusikaga, ma lihtsalt sattusin enne magamaminekut vaatama mingit Martin Lawrence’i filmi ja mõtlesin, et deem…iga kuradima mustanahaliste ülekülluse käes kannatava filmi juurde lasevad nad seda lugu.

Põhimõtteliselt tekitab see pilt minus väga vastakaid emotsioone stiilis “wtf” ja “WTF”.

Tegin endale rasket vaimset vägivalda ja käisin neljapäeval Rockstarsis BFTV-l. Tuleb tõdeda, et see oli üks igavamaid ja huvitavamaid ühekorraga ehk siis huvi pakkusid erinevad inimesed, kellega ma kohtusin põhiliselt tänu sellele, et muusika muutus mingil hetkel veidi tüütavaks ning lekkisin ära Woodstocki ette “suitsetama” (still don’t smoke).

Mööda klubi keksis ringi Jacki haldjas, mis tähendab, et ühel hetkel ujus mu kõrvale järjekorras varem kohatud härrasmees, kes teatas, et kuna alumisel korrusel on Jack Daniels otsas, siis ta käis üleval ja tõi ekstra endale ja MULLE (ma nägin teda tol õhtul esimest korda elus) klaasikese.

Mingil põhjusel meenutas ta mulle E-d, mitte välimuselt, aga iseloomult.

Saabusin koju kell viis, rampväsinud, oleksin taksos napilt magama jäänud. Veel kord. Ma armastan seda teelõiku, mis algab lauluväljakust ja kulgeb üle panga meie koduni. Lai, uus tee…vaatad värskeid märgiseid autorataste alt mööda libisemas, päikest kaugelt silmapiiri tagant välja piilumas ja mõtled, mõtled et oleks nüüd Benny Benassi “Hit my heart” ka raadios, siis võiks selsamusel hetkel surra.

Nägin ühte vana tuttavat, kelle telefoninumbri ma ammu ära kustutasin. Hommikul tundsin soovi see jälle üles otsida, ’cause I meet so few persons who I really LIKE, aga siis … nääh, selline vastastikune vaimustus, nagu meid valdas, viib alati ühte kohta ja see on olukord, kus sulle lõpuks mingi eriti räige nipiga eriti sadistlikult haiget tehakse (või teed sina).

***

Majandusliku ja ruumiga seotud olukorra rämeda kannapöördega seoses olen viimasel nädalal veidi radikaalsema suhtumisega tööd otsinud.

Põhimõtteliselt on seis Murphy 1:mina 0, sest erinevaid kohti, kuhu ma oma tiblastani keele nappusega pääsen, ei ole Tallinans väga palju. Pmst ma kaalun tõsiselt Tartusse kolimist (jah, nii ülbe olengi, et kuigi ma vaikselt loen neid grammatika õpikuid ja sõnastikke jne ning arendan keelt, siis ma endiselt eelistan kolida, kui seda jama kaasa teha).

Sellega on muidugi uued jamad, alates lasteaiast, elukohast ja … well, mina saan enda praegust tööd ka sealt teha, aga mitte kõiki pole sellise valikuga õnnistatud.